tolmeldajaid hämarikuliblikaid. Käokeele tunneb ära tema kahe maapinnalähedase ümara lehe järgi, mille vahelt sirutub pikk õisvars. Käokeele ümarad juuremugulad on maiuspalaks metssigadele. Kahelehine käokeel on 2060 cm kõrge. Looduslikud niidud Erinevate kasvutingimuste tõttu võib niitude taimestik olla üsna erinev. Liivastel küngastel ulatub rohi vaevalt pahkluust kõrgemale, jõeluhas kasvab aga hein kesksuveks rinnuni. Ka taimeliigid on neil niitudel suures osas erinevad. Nii nagu metsas, sõltub ka niidul taimestik peamiselt mulla koostisest ja niiskusest. Niitude taimestikku mõjutab ka see, kuidas inimesed niitu kasutavad. Suurem osa heinamaadena kasutatavatest niitudest asub kuivadel muldadel. Neid nimetatakse aruniitudeks. Kui seal kasvab ka üksikuid puid ja põõsaid, nimetatakse seda puisniiduks. Vanasti tehti heina ka sooniitudel, kuid väikese heinasaagi tõttu neid praegu enam ei niideta.
Linköpingi riigipäeval andsid Rootsi riigi seisused nõusoleku sõjaks Poolaga. Käimasoleva Ingeri ja Vene-Poola sõja tõttu kaldus Rootsi ja Poola tähelepanu Liivimaalt eemale, ning sisulist sõjategevust Liivimaal enam ei toimunud. Tallinnast alustanud väe eesotas oli Karl isiklikult. Tema ratsaväge juhtis Otto von Uexküll ning jalaväge Samuel Nilsson. Karl maabus 26. juulil Pärnus ning kõiki oma vägesid ootamata asus ta 16. augustil teele Rauna suunas. 1601. aasta kesksuveks olid poolakad suutnud mobiliseerida 15 000 mehelise väe, mis oli varustatud 50 suurtükiga, ning selle juhatajaks määrati Moldaaviast tulnud Krooni suurhetman Jan Zamoyski. "Archiwum Jana Zamoyskiego, kanclerza i hetmana wielkiego koronnego" (Tom I--III Waclaw Sobieski; t. II--III Józef Siemieski), Warszawa 1904-13, 1.osa (1553-1579) Rootsi aeg 1583-1700: Haldus ja valitsemine: · Kujunes välja ligi 300 aastat püsinud korraldus · Põhja-Eesti oli Eestimaa kubermang
desinfitseerivat mõju on mainitud Vanas Testamendis. Mungad tõid taime põhja poole, kus ta omandas kindla koha talu- ja kloostriaedades. Aromaatset ürti kasutati ka toaõhu värskendamiseks Kasvatamine Harilik iisop on suhteliselt vähenõudlik. Välja istutades jätta kasvuruumiks vähemalt 30 cm, sest taim moodustab tihedad puhmikud. Talvekate ei ole tingimata vajalik, kuna vähesed külmakahjustused taastuvad enamasti kesksuveks. Suuremate kahjustuste korral lõigatakse kogu taime kevadel tagasi. Annab isekülvi. Paljundamine seemnetega või juurepuhma jagamise teel. Saagi kogumine Lehti ja noori pehmeid võrsetippe võib pidevalt korjata ja kasutada värskelt toitudes. Talviseks varuks võiks terved varred vahetult enne õitsemist maha lõigata. Kuivatada tuleb need madalal temperatuuril. Kasutamine maitsetaimena värsket ürti kasutatakse salatite, kastmete, liha- ja kalatoitude maitsestamiseks
annaabi.ee 
