Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused
korjati käibelt.
8. 17.saj lõpu põhjaeesti kirjakeel
Blume 1662 I teos "Väike õpetuskogu", 1666 "Geistliche Wochen-Arbeit", 1667 "Geistliche Hohe Fäst-Tahgs
Freude" ja "Geistliche Seelen-Ergötzung".
Blume keelekasutus: "Geistliche Hohe..." eessõnas mainib, et peab raamatu lugejana silmas ka eestlasi. "Väikese
õpetuskogu" eessõnas võtab seisukoha kirjaviisi küsimuses peamine takistus eesti k kirjutamisel on juurdunud
alamsaksa kirjaviis, mis oli talle kui kesksakslasele võõras. Peab senist ortograafiat eestlasele raskeks, pakub välja
mõne võimaluse kirjaviisi lihtsustamiseks ja hääldusega kooskõlla viimiseks. Jätab tähestikust välja q ja y, ck asemel
soovitab ta kasutada k-d, dt asemel t-d. Selle kirjaviisi lihtsustamise teostas ka oma teostes. Lihtsustab ka saksa
ortograafiat, sest saksa kirjakeelgi polnud sel ajal veel ühtne ega lõplikult välja kujunenud. Eesti k häälduse kohta
annaabi.ee 
