Kõlar liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele ja põhjustab helilainete levimise keskkonnas (õhus, vees). Kõlarite tüübid: 1. Täisribakõlarid - Täisribakõlari eesmärk on ühes seadmes edastada võimalikult suurt sagedusvahemikku. 2. Madalsageduskõlarid - Madalsageduskõlarid (woofer või subwoofer) on mõeldud madalate sageduste esitamiseks. 3. Kesksageduskõlarid - Kesksageduskõlarid on mõeldud kesksagedustel heli esitamiseks. Sarnaneb lairibakõlarile 4. Kõrgsageduskõlarid - Kõrgsageduskõlar (tweeter) on mõeldud kõrgetel sagedustel heli esitamiseks. Need on tavaliselt väga väikesed ja kerged. Mikrofon Mikrofon on andur, mis muundab helivõnkumised elektrilisteks võnkumisteks. Mikrofonide liigid: 1. Dünaamilised mikrofonid sarnanevad konstruktsioonilt dünaamiliste valjuhääldajatega, heli liigutab membraani kaudu mähist magnetväljas. Väikese
teatud mõjupiire ületades avaldada inimesele tema keskkonnas mitmesugust mõju. Käesoleva laboratoorse töö käigus on müra all käsitletud töötajale töökeskkonnas mõjuvat helifooni ja selle mõju tervisele. Müra füüsikalised parameetrid: - Ekvivalentne müratase LAeq - Müradoos, müra taseme ja kestvuse korrutis - Helirõhu tasemed L(dB) oktaavriba geomeetrilistel kesksagedustel - Müra kestus Helitugevuse mõõtmiseks kasutatakse ühikuna Belli, mille füüsikaliseks sisuks on mürarõhu ja helirõhu jagatis; tulemusi skaleeritakse logaritmilises skaalas. 4. Arvutused 4.1 Müraallika kauguse ja mürataseme sõltuvust iseloomustav graafik. Müraallikana on mõõdetud kummagi auto kõige suuremat müraallikat. Mürataseme sõltuvus müraallika kaugusest 100
Kasutatakse näiteks kõrvaklappides, väikestes raadiotes, paljudes sidevahendites ja arvutikõlaritena. Madalsageduskõlarid Madalsageduskõlarid (woofer või subwoofer) on mõeldud madalate sageduste esitamiseks. Üheks suurimaks probleemiks on kõlakasti resoneerimine või "plärisemine". Seetõttu on vaja kast teha väga tugev ja materjalist, mis ei hakka madalatel sagedustel resoneerima. Kesksageduskõlarid Kesksageduskõlarid on mõeldud kesksagedustel heli esitamiseks. Kui helisüsteemis olevad madalsageduskõlar ja kõrgsageduskõlar kogu kuuldava sagedusvahemiku katavad, siis ei pruugi kesksageduste jaoks eraldi kõlarit üldse vaja olla. Kõrgsageduskõlarid Kõrgsageduskõlar on mõeldud kõrgetel sagedustel heli esitamiseks. Need on tavaliselt väga väikesed ja kerged. 4 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kõlar
Üheks suurimaks probleemiks on kõlakasti resoneerimine või "plärisemine". Seetõttu on vaja kast teha väga tugev ja materjalist, mis ei hakka madalatel sagedustel resoneerima. Head kõlarid on tavaliselt väga rasked, kuid enamusele kõlaritele on ette nähtud ka kast, mis raskust veelgi suurendab. Peaaegu alati käib madalsageduskõlariga kaasas konkreetse seadme jaoks mõeldud võimendi. 3. Kesksageduskõlarid - Kesksageduskõlarid on mõeldud kesksagedustel heli esitamiseks. Sarnaneb lairibakõlarile. Kui helisüsteemis olevad madalsageduskõlar ja kõrgsageduskõlar kogu kuuldava sagedusvahemiku katavad, siis ei pruugi kesksageduste jaoks eraldi kõlarit üldse vaja olla. 4. Kõrgsageduskõlarid - Kõrgsageduskõlar (tweeter) on mõeldud kõrgetel sagedustel heli esitamiseks. Need on tavaliselt väga väikesed ja kerged. Mikrofon Mikrofon on andur, mis muundab helivõnkumised elektrilisteks võnkumisteks.
Üheks suurimaks probleemiks on kõlakasti resoneerimine või "plärisemine". Seetõttu on vaja kast teha väga tugev ja materjalist, mis ei hakka madalatel sagedustel resoneerima. Head kõlarid on tavaliselt väga rasked, kuid enamikule kõlaritele on ette nähtud ka kast, mis raskust veelgi suurendab. Peaaegu alati käib madalsageduskõlariga kaasas konkreetse seadme jaoks mõeldud võimendi. · Kesksageduskõlarid - Kesksageduskõlarid on mõeldud kesksagedustel heli esitamiseks. Sarnaneb lairibakõlarile. Kui helisüsteemis olevad madalsageduskõlar ja kõrgsageduskõlar kogu kuuldava sagedusvahemiku katavad, siis ei pruugi kesksageduste jaoks eraldi kõlarit üldse vaja olla. · Kõrgsageduskõlarid - Kõrgsageduskõlar (tweeter) on mõeldud kõrgetel sagedustel heli esitamiseks. Need on tavaliselt väga väikesed ja kerged. Kõlarite Ühendamine
Selles piirkonnas heliisolatsioon ei sõltu materjali massist, vaid materjali jäikusest ja helienergia kadude suurusest materjalis. Mida jäigem ja paksem on materjal, seda madalam on kriitiline sagedus. Kui rasketel ehitusmaterjalidel on kriitiline sagedus madalas sageduspiirkonnas (nt 100 mm paksusel betoonil sagedusel 200 Hz), siis 4 mm paksusel klaasil on see 3000 Hz ning 12 mm paksusel klaasil 1000 Hz. Seega ühekordse klaasi heliisolatsiooni määrab kesksagedustel massi seadus ja klaasi paksuse suurendamist piirab kriitiline sagedus, mis paksuse suurenemisega nihkub allapoole. Kui vajatakse heliisolatsiooni enam kui 34 dB, siis seda pole praktiliselt võimalik ühekordse klaasiga saavutada. Ühekordse klaasi heliisolatsiooni on võimalik parandada lamineeritud kihi (kihtide) lisamisega, mis parandab heliisolatsiooni kriitilise sageduse piirkonnas. Efekt põhineb vibratsioonienergia sumbumises tänu plastikust vahekihile
docstxt/125910246486650.txt
annaabi.ee 
