Kirjandus RENESSANS
maapealse õnne ja hormoonilis isikuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmaade ja
seisulike normide kommitsaist.Oluliseks sai inimese individuaalsus-isikupära
Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati
humanistideks (ladina keels humanus ``inimlik`) nem. Õpilasi, kes uurisid ja tutvustasid
antiikkultuuri. (kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal antiikkirjandus on suurus osas
säilinud tänu kesksaegsete munkade ümberkirjutustele - , ei olnud keskajal antiigi mõistmiseks ja
vastuvõtmiseks valmis). Humanistid vastudusid toloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal
ainukesed õpilased.Kuid juba õige pea, aletes (1304-1374), hakkas humanism tähendama
inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu
orjusest.
Seepärast tuntakse humanistidens nii renessansiaegseid õpetlasi, kes enamasti kirjutasid ladina
annaabi.ee 
