Rajoonid Nr.1 Rajoon Elanikke Elanikke Elanikke 1.jaanuar 2004 1.jaanuar 2004 1.jaanuar 2004 Admiraliteedi rajoon 1 184 400 181 704 178 742 Frunze rajoon 17 402 700 398 994 393 216 Kalinini rajoon 4 467 200 464 570 462 043 Keskrajoon 18 231 100 225 821 224 289 Kirovi rajoon 5 336 100 332 413 328 610 Kolpino rajoon 6 174 800 176 213 178 326 Krasnogvardeiski rajoon 7 330 200 327 484 324 908 Krasnoje Selo 8 304 300 302 890 301 739 Kroonlinna rajoon
tabas Vene tööstust I kapitalistlik kriis, sellele järgnes 1904-1905 Vene-Jaapani sõda ja 1905-1907 Vene revolutsioon, tegi olukorra veelgi raskemaks. Vapustustes toibumiseks kulus veel aastaid, uus industrialiseerimise laine 1910-1911, selle eest olid need aastad tormilise arengu perioodiks. Ilmasõja eel andis Vm tööstus u 28% SKT-st. Piirkondlikud eripärad olid olulised, arenenud tööstusrajoone polnud jalaga segada. Tööstuslik keskrajoon ümber Moskva, endise pealinna. Piirkond, kus oli varem alanud manufaktuurse tekstiili areng, jäi ka tekstiilitööstuse keskuseks. Teine prk, kiiremini arenev, oli looderajoon. Sellesse loetakse kuuluvat eelkõige impeeriumi pealinn Peterburi oma tööstusettevõtetega, Lõuna-Soome, Balti kubermangud, silma paistis eriti uute, moodsate tööstusharude arendamisega- aparaaditööstus, elektroonika, keemiatööstus. Samamoodi uute harude edendamisega paistis silma ka Poola
annaabi.ee 
