Okupatsiooniaegne trükitsensuur Eestis
raamatukogutöötajatele, et nad on määratud tööle nõukogude Eestisse, kus peavad kõigepealt
koguma andmeid haridustöötajate kohta, võtma arvele kõik ümbruskonnas olevad õpikud ning
sulgema ajutiselt kooli- ja avalikud raamatukogud. 1944. aasta novembris käsk puhastada
raamatukogud fashistlikust ja muust nõukogudevastasest kirjandusest. Raamatuvarade
hävitamine Glavliti salajaste käskkirjade järgi jätkus, kusjuures nüüd keskenduti
Keskraamatukogude lõhkumisele (enne sõda ei jõutud), suureks kaotuseks eesti kultuurile oli
150000 köitelise, väga hästi komplekteeritud (sisaldas ka eesti kirjanduse arhiivkogu) ja sõja
ning senised okupatsiooniaastad õnnelikult üle elanud Tallinna Keskraamatukogu hävitamine
aastail 1946-1950
Korraldused venekeelse ja nõukogude ajal ilmunud eestikeelse kirjanduse kõrvaldamise kohta
tulid Moskva Glavlitilt ja need olid kooskõlas N. Liidu hetkeideoloogiaga. Näiteks Ahmatova