.7 suurt laamat - pindala > 100 000 000 km2 <2> 8 keskmist - pindala > 1 000 000 km2 <3> u. 20 väikest - pindala < 1 000 000 km2 Laamade maakoore tüüp 1. Ainult ookeaniline - Vaikse Ookeani laam 2. Ookeaniline ja mandriline - Aafrika laam VULKANISM - niisuguste protsside kompleks, mis seostub magma tekkimise ja liikumisega maakoores MAGMA - vedel kivimite sulamass Olenevalt magama ja maakoore iseloomust võib liigitada vulkaane<1> lõhepurske e. joonvulkaanid Islandil, Hawaii saartel<2> keskpurske e. lõõrvulkaanid kilpvulkaanid - laava on aluseline (vedel) ja tekivad lamedad kuhikud Hawaii - Manua Loa, Manua Keakuhikvulkaanid - laava on happeline (paks) ja tekivad suured koonusjad mäed Etna, Vesuuv, Cotopaxi (kõrgeim vulkaan), Fujijama Hetkel maailmas 1400 tegevvulkaani, neist 600 aktiivset Kasulikkus Kahjulikkus: hävitab- maavärinad, mõjutab Geotermaalenergia, saab uurida maa sisemust, kliimat, mürgised gaasid
lained,kurrud - kurdmäestik nooremad - pangasmäestik keskmine - kurdpangas - vanemad 3)V ulkanism - seotud magma tekkimisega maakoores, seotud murrangu vööndiga Magma - Maa sisemuses olev ränirohke tulikuum sulam Magma ja maakoore iseloomu järgi jagatakse vulkaanid: a) Lõhepurske vulkaanid tekivad väiksed lõhed ja siis laavavoolud, tekivad laava platood b) Keskpurske vulkaanid - Kilpvulkaanid Mauna kea - kuhikvulkaanid Etna Tuff vulkaansest tuhast moodustunud poorne ehitusmaterjal Kuumaveeallikad geisrid vulkaanide levikuga seotud 4) Maavärinad - seismograafiga - lumelaviinid - võivad kaasneda maa nihked - mudavoolud e. selid mägedes - purustused - rusuvoolud Hüpotsenter maavärina tekke kolle
annaabi.ee 
