meister Gert Koningk Münsterist, kes oli ametis olnud ka Oleviste kiriku juures. Rekonstrueerimistööd lõpetati täielikult 1531.aastal, põhiliste tööde lõppu (1529) märgib dolomiidist leekestiilis vapitahvel värava esiküljel. Suurtükitorn Paks Margareeta on kolmveerandringikujuline, läbimõõduga 25 m ning seinte paksusega 5.5 - 2.25 m, kusjuures seinte paksus kahaneb astmeliselt ülespoole. Torni laed olid puidust tugevad talalaed ning toetusid võimsale kivist keskpostile. Torni kõrgus oli maapinna looduslikust langusest tingituna lääneküljel 16 m, idaküljel aga 22 m. Paksu Margareetaga koos rajati ka 3 m paksune ja 6.8 m kõrgune suurtükiavadega külgkaitsevall Paksust Margareetast Stoltingi tornini. 1603 - 1609 rajati mainitud eesväravate ette veel teinegi eesvärav, nn vallivärav. Vallivärava kompleksi kuulus kaks ümarkaarset renessanssportaali koos puitustega ning tõstesild. 1640 - 1650 rajati Paksu Margareeta kirdenurga ette Hornbastion
Koningk Münsterist, kes oli ametis olnud ka Oleviste kiriku juures. Rekonstrueerimistööd lõpetati täielikult 1531.aastal, põhiliste tööde lõppu (1529) märgib dolomiidist leekestiilis vapitahvel värava esiküljel. Suurtükitorn Paks Margareeta on kolmveerandringikujuline, läbimõõduga 25 m ning seinte paksusega 5.5 - 2.25 m, kusjuures seinte paksus kahaneb astmeliselt ülespoole. Torni laed olid puidust tugevad talalaed ning toetusid võimsale kivist keskpostile. Torni kõrgus oli maapinna looduslikust langusest tingituna lääneküljel 16 m, idaküljel aga 22 m. Paksu Margareetaga koos rajati ka 3 m paksune ja 6.8 m kõrgune suurtükiavadega külgkaitsevall Paksust Margareetast Stoltingi tornini. 1603 - 1609 rajati mainitud eesväravate ette veel teinegi eesvärav, nn vallivärav. Vallivärava kompleksi kuulus kaks ümarkaarset renessanssportaali koos puitustega ning tõstesild. 1640 - 1650 rajati Paksu Margareeta kirdenurga ette Hornbastion
10 cm. Trepikäigu kõrgust mõõdetakse astme pealt horisontaalselt üles ja selle ava kõrgus peab olema minimaalselt 2 ,05 meetrit. Evakuatsioonitreppidel 2,1 meetrit. Üldkasutatavates ehitistes 2,3 meetrit. Trepiastmed võivad olla kas lahtised või kinnised. Astmed võivad olla trepitalale toetatud : Alt Külgede pealt Keskelt Konsoolina seina. Riputatud üles Keerdtrepp, mis on toetatud keskpostile. Trepil peab olema mugav ja ohutu liikuda. Liiga järsul trepil on raske liikuda, eriti trepist alla tulla. Liiga laugjas trepp võtab liiga palju ruumi. Trepi kalle ei oleks suurem kui sisetrepil 25-37 kraadi, välistrepil 18 23 kraadi. Trepil mugavaks liikumiseks on väga oluline valida mugav trepi samm e astme tõusu ja astme laiuse suhe. h + b = 45...47 2h + b = 60...63 Astme laius võib olla vahemikus 26...32 cm ja kõrgus 14...20 cm. Välistreppidel on vajalik
annaabi.ee 
