kallal juba üle kuue kuu, kuigi samas pole veel ühtegi lauset kirjutanud. Kui tema tüdruksõber Lindy (Abbie Cornish) ta maha jätab, arvab mees, et elu on läbi. Siis aga kohtab vana sõpra, kes tutvustab talle uut ravimit nimega NZT, mis aitab inimestel kasutada oma ajupotentsiaali täies mahus. Algus ,,Loomulikult olin paar valearvestust teinud," lausub Eddie filmi alguses, mis öeldakse pimeduses. Filmi avapauk saabub keskplaaniga, mis keskendub metallist uksele. Selleks, et põnevust tekitada ja anda teada, kui oluline see uks tegelikult on, järgneb lähiplaan ehk suurplaan. Sissejuhatuse jätkamiseks näidatakse ruumi kolmes järjestikuses aga erinevas üldplaanis. Suure uudishimu ja põnevuse tekitamiseks suumitakse metallist uks aeglaselt sisse - üldplaanist minnakse üle keskplaanile. Sissejuhatuses näidatakse kohti, kus tegevus hakkab toimuma ja jällegi kasutatakse üldplaani
Näiteks sobib alustada plaaniga linnavaatest. Üldplaan Filmitav objekt on näha täies mõõdus. Üldplaan näitab tegelast täispikkuses ja ümbrust parasjagu niipalju, kui mahub. Nii ümbrus kui tegelane on võrdse tähtsusega. Keskplaan Tegelast või objekti kujutatakse ainult osaliselt. Selle kadreeringu puhul on näha nii objekti suhet tausta või teiste objektidega kui ka mõnesid väiksemaid detaile, nagu näoilmed. Keskplaaniga kinokaadris võib näitleja olla nähtaval poolfiguurina ehk peast vöö või põlvedeni. Suurplaan Objekti kujutatakse tervikuna, kuid suurelt, nii et see täidab peaaegu kogu kaadripinna. Näiteks portree puhul võib olla suureks plaaniks kaader, millel on kujutatud peaaegu ainult nägu. Kinos kasutatakse keskplaani ja suure plaani vahel veel ühte portreeplaani, millel on näha pea ja õlad. Ülisuurplaan ehk detailplaan Ülisuures plaanis suumitakse aeglaselt sisse, et eriliselt
annaabi.ee 
