Nouvelle vague - Murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis
saada, et hoolimata ühiskonna survel tehtavatele pahaloomulistele tegudele on sisimas
tegu hea poisiga, kellel lihtsalt hellusest ja armastusest puudu. Kõige paremini tuleb see
esile pärast Antoine’i esimest kodust põgenemist, kui ema talle vahelduseks oma
mugavamat voodit magamiseks pakub ja voodiserval istudes varasemast rohkem
tähelepanu osutab. Siinkohal tuleks ära märkida ka Truffaut’ kinemaatiliste vahendite
kasutusoskust, kuna olles varem püsinud üld-, ameerika- ja keskplaanide peal, näeme
nüüd esmakordselt ema ka lähemalt suures plaanis pojale naeratamas. Peale seda poiss
vähemalt üritab koolis, kui ta Balzacist innustunult esseed hooga kirjutama asub, mis
sellest, et ehk liialt sõna-sõnalt peast teksti kopeerides. Kuna lugu on suuremas jaos
Truffaut’ isiklik lugu, on ta realismi taga ajades andnud sellele kohati lausa
dokumentaalfilmi maigu, jälgides tegevust väga pikkade kaadritega. Seda võib muidugi