Väsimust saab ära hoida madala tööpinge tekitamisega. Perioodilise vahelduvpinge väärtuste hulka tema muutumise ühe perioodi vältel nim pingetsükliks, mille iseloomustamiseks kasutatakse suurusi – maksimumpinge, miinimumpinge, keskpinge, amplituudpinge, asümmeetriategur R. Võrdse asümmeetriateguriga pingetsükleid loetakse sarnasteks. Sarnaste tsüklite iseloomulikuks jooneks on see, et amplituudpinge moodustab kindla osa keskpingest. Kõik nullist erineva keskpingega tsüklid on asümmeetrilised. Asümmeetrilise tsükli erijuhtum on pulsatsioonitsükkel, mille R=0. Staatilise, ajas püsiva pinge R=1. Materjalide ohutu pingetsükli kvantitatiivseks iseloomustamiseks kasutatakse väsimuspiiri mõistet. Väsimuspiir on suurim pinge, mida materjal talub purunemata kui tahes paljude tsüklite vältel. Oma loomult on ta samalaadne tugevuspiiri ja voolepiiriga, mis iseloomustavad materjali vastupanu ühekordsele koormamisele
Eestil seisab ees nimipingete süsteemi korrastamine. Vastavalt rahvusvaheli- sele standardile EVS - IEC 38-1996 peetakse mittesoovitavaks Eestis kasuta- tavaid nimipingeid 6, 15 ja 35 kV, mida tuleb arvestada võrgu kujundamisel ja seadmete valikul. Toetudes paljude maade uurimustele ja kogemustele, on otstarbekas vähenda- da ajalooliselt väljakujunenud nimipingete arvu ning piirduda kõrgepinge (110 kV) ja madalpinge (230/400 V) vahel vaid ühe keskpingega. Rea maade elektrivõrkude hinnangul on selliseks jaotusvõrgu pingeks 20 kV. Edukalt ka- sutatakse 20 kV pinget Lätis, Soomes, Rootsis ja paljudes teistes Euroopa maades nagu Saksamaal, Prantsusmaal, Kreekas jm. Ajalooliselt on välja kujunenud keerukad ja palju (sealhulgas mittestandard- seid ja perspektiivis mittesoovitavaid standardseid) nimipingeid sisaldavad süsteemid. Enamuses maades ollakse seisukohal, et nimipingete arvu tuleks
annaabi.ee 
