2: liin koosneb 2 juhtmest(edasi ja tagasi) ZRK=ZLK+Z1=0,997 ILK== 224,85A gG 32A 5s(kuna meil ryhmakilp on statsionaarselt paigas), rakendub 150A juures kaitse rakendub!(224,85 A on ja kaitse vajab rakendumiseks 150A) Z2=14,62*0,025*2=0,731 Kogutakistus: Zpesa Zpesa=ZRK+Z2=1,708 Ipesa==128,45A Et C12A rakenduks on vaja 130A ehk kaitse ei rakendu Jaotusvõrke liigutatakse tarbija iseloomu järgi- linnavõrk , maavõrk Tööstusvõrku kasutataks- suuremate ettevõtete sisejaotusvõrguna Keskpinged - 6,10,20, 35 kV · Linnas- 6/0,4kV ja 10/0,4kV · Maa-15/0,4kV ja 20/0,4kV · Suured keskpinged- 35/0,4kV Linnavõrku iseloomustab- konfiguratsiooni keerukus, tarbijate rohkus ning kaabelllinid Maarvõrkudele on omane- hajutatus, väike tarbijate hulk, pikad õhuliinid Elektrivarustuskindlustuse järgi jagatakse tarbijaid- · I rühm-Toide 2 sõltumatust allikast vajadusel lisatoidet kolmandast allikast(haiglad, keeruka tehnoloogiaga ettevõtted)
Jaotusvõrkude /distribution systems/ (tavaliselt U N ≤ 35 kV) ülesandeks on tarbimispiirkonnas elektrienergia jaotamine ning edastamine tarbijaile. Mõnedes maades eristatakse veel nn ülekandejaotusvõrke /subtransmission systems/ (tavaliselt U N =35...110 kV). Nimipinge alusel liigitatakse võrke madal-, kesk-, kõrge- ja ülikõrge- pingevõrkudeks /low, medium, high, extra high voltage/. Eestis on jaotusvõrgu pingeteks 35, 20, 15, 10, 6 kV (keskpinged) ja 220/380 ning 220 V (madalpinged) . Üheks võrguettevõtete ees seisvaks ülesandeks on nimipingete arvu vähendamine. Jaotusvõrke liigitatakse ka tarbijate iseloomu järgi tööstus-, linna- ja maavõrkudeks /industrial, urban, rural networks/. Elektrivõrkude põhiobjektideks on elektriliinid (õhu- ja kaabelliinid) ning alajaamad. 1.3 Elektrivõrkude planeerimise ja projekteerimise etapid Üldiselt jaguneb elektrivõrkude arengu planeerimine ja projekteerimine kolmeks etapiks:
annaabi.ee 
