Tema peamiseks loominguzanriks oli ooper. Kokku on ta neid kirjutanud 13. On veel kirjutanud ühe sümfoonia, kaheksa avamängu ning mõned marsid sümfooniaorkestrile, soolo- ja koorilaule jm. Wagneri isiksus oli vastuoluline ja äärmustesse kalduv. Nooruses oli ta tujukas ja isemeelne, kellele olid vastumeelsed süsteem, distsipliin ja tehnilised harjutused. Ta unistas suurtest tegudest, monumentaalsetest loomingulistest kontseptsioonidest. Elu keskperioodil käisid tal käsikäes vaimustuspuhangud, aineline puudus ja võlad. Ta oli kuulsusjanuline ja luksusearmastaja, enese ja oma kunsti imetleja. Kui ta 1875. aasta sügisel Viinis dirigeeris ooperit "Lohengrin", peatus ta hotellis "Imperial", kus ta armastanud hommikuti peegli ees seistes enesele öelda: "Richard, sa oled geenius!" Noorusaastad Dresdenis ja Leipzigis. 1813-1833 Wagneri isa, kes teenis Leipzigi politseiametis, suri samal aastal kui Richard sündis, 1814.
püsima sellelaadsed sügavad erinevused, nagu eelmisel perioodil oma imposantsete aadlihaudadega. Paari hõbesõle, kuldsõrmuse ja muude pronks- ja klaasehetega hauad on juba erandlikud matused, mis esinevad nüüd väga harva. Võib-olla kujutavad tarade ja kraavidega piiratud puhkepaigad tähtsamate isikute haudu. Lõppemas oli vankerpanuse komme. Kaherattalisi vankreid või vankriosi pandi kaasa vara- ja keskperioodil. Samal ajal levis Doonau keskjooksul ka surnupõletamise komme üha enam, sh Lä- Euroopas (Rooma mõju?). Samaaegselt muutus väiksemaks panuste hulk või ei antud kaasa ühtegi panust. 24. Gallia ja Britannia matmiskombed Rooma valitsuse ajal. Gallia matmiskombed: Caesar kirjutab, et gallide matmiskombed olid nende eluviisiga võrreldes kulukad ja rikkalikud. Tulle visati kõik, mis kadunukesele eluajal armas oli, sh kariloomad