et piirkond on juba "kommunisten-frei". Hilisemal ajal, 1944, oli Paul Lilleleht juba kolonelleitnandi aukraadis ja 6. piirikaitse rügemendi ülem. See rügement oli kaitsel Peipsi ääres ja hiljem Narva jõe ääres, Permisküla saare kohal. Kohalikest kultuuri ja mälestusobjektidest võiks nimetada 1710. aasta Põhjasõja aegse pärimusega seotud ajaloolist mändi. Rahvajutu järgi olnud Põhjasõja ajal Vene sõjavägi laagris praeguse Kilingi-Nõmme keskpargi (kunagise laadaplatsi) kohal. ,,Sääl surnud väepealik ära ja maetud samas liivakünkasse maha. Mõnekümne aasta eest leitud laadaplatsil oleva suure männi juure kartuli koobast kaevates ühe inimese luud, mis arvatud Vene väepea-liku omad olevat. Omapärase kujuga kaheharuline mänd on praegu aiaga piiratud ja võetud alevivalitsuse korraldusel kaitse alla." (E. Nugis "Saarde kihelkond", 1934.). Kõnealuse männi jäänused on säilinud tänaseni. Eesti Vabadussõja ajal 1918
kohting Holdenile üheks tõukeks koolist enneaegselt lahkumiseks. Jane´i võib omamoodi pidada Holdeni ideaalkujuks ja peaaegu peategelaseks, kes saadab Holdenit läbi teose truult nagu punane nokamüts. Raamat meenutas mulle rootslaste Anders Jacobssoni ja Sören Olssoni Berti-lugusid, olles pisut sarnaselt humoorikas ja tegelanegi maailmavalus samaealine. Enim meeldis mulle Holdeni ja taksojuht Horwitzi dialoog Keskpargi parditiigi asukate talvise saatuse teemadel. Lugeda on mõnus, kuigi vahetevahel hakkab Holdeni ennast kordav keelekasutus kaunikesti häirima, ehkki see on taotluslik näitamaks noormehe segadust. Jättes raamatust mõtte otsimise ja sügavuti sisseelamise vahele, on ,,Kuristik rukkis" üsna lõbus meelelahutus. Tegelikult tahab autor aga näidata, kui raske on täiskasvanuks saamise tee, ja paljudel ei pruugi see õnnestudagi.
annaabi.ee 
