Eesti rahandusreform 1991
arvestusühiku kui ka väärtuse säilitajana. Selleks ei sobinud sugugi inflatsiooniline
rubla, mida kaheksakümnendate aastate lõpul hakati kutsuma okupatsioonirublaks.
Mis oli rahareformi eesmärk?
1992. a. juuni rahareformi üks põhieesmärke oli luua usaldusväärne valuuta, mille
vahetuskurss on suhteliselt stabiilne. Valuutakomitee põhimõtete rakendamine tähendas
seda, et Eesti keskpank erinevalt traditsioonilisest keskpangapoliitikast ei püüa
saavutada kompromissi valuuta stabiilsuse, tööhõive taseme ja rahvusliku kogupro-
dukti kasvutempo vahel vaid hoolitseb üksnes oma valuuta konverteeritavuse ja
stabiilse vahetuskursi säilitamise eest. Eesti Pank (EP) ei laena ka riigile riigieelarve
tasakaalustamiseks ega tegele riigi väärtpaberite müügiga. Selline keskpanga
sõltumatus on ajutiselt teravdanud tema suhteid valitsuse ja parlamendi valitsus-
koalitsiooniga