La Traviata retsensioon
õde oli juba abielus. Kuid oli juba hilja, sest Violetta jõud oli lõppemas.
See oli minu esimene ooperikülastus, millega jäin väga rahule. Väga hea oli ooperit jälgida,
kuna koolis eelnevalt tutvusime natuke teosega. Lava, kostüümid ning dekoratsioonid olid väga
luksuslikud ja uhked. Kõige enam meeldis mulle I ja II vaatuse lavakujundus. Kaunis miljöö aitas
väga kergesti end kujutelmas 19. saj. keskpaikka viia. Väga palju aitasid kaasa ka muusikalised
teosed. Minu lemmik muusikaline teos oli ,,Libiamo ne' lieti calici" (,,Joogilaul"). Laul kõlas I
vaatuses, Violetta ja Alfredo laulsid duetti. Kõiki laule lauldi üsna kõrgetelt nootidelt. Mulle
tegelikult ei meeldinud need liiga kõrged noodid, kuid ilmselt poleks ooper see, mis ta olema peab,
kui poleks neid kõrgeid noote. Mõne inimese hääleulatus on küll uskumatu. ,,La Traviatat" vaadates