Ida-Virumaa rahvakultuur
Neid hakati
kuduma põiktriibulise alasega. Tulid moodi pitsäärisega valged põlled. Selliseid põlli
kandsid sajandi lõpul ka neiud koduses riietuses, nooremad abielunaised aga enam
kirikusse põlle ette ei pannud.
Vööd olid valgele linasele põhjale korjatud värvilise villase kirjaga. Alutaguse vöökirjadele oli
iseloomulik rohelise värvi rohke esinemine. Vana tava järgi mähitivöö kõvasti ümber keha, et
"süda oleks kõva".
Õlakatted, ülevisked. 19.saj. keskpaigkaks olid Alutagusel naiste õlakatetena täiesti üldiseks
saanud ruudukujulised narmasääristusega suurrätid. Varasemad suurrätid olid halli keskosa ja
mustade või pruunide ääretriipudega, randiga, hilisemad läbiruudulised. Erinevalt sõbast, mis
võeti õigadele ühte külge pidi, kanti suurrätte diagonaalselt kokkumurtuna.
6
Juukseid kammisid nii naised kui neiud otselahku. 19.saj. esimesel poolellasti juuksed
annaabi.ee 
