Eesti iseseisvumine 1918
a põllusaak oleks jäänud kodumaale,
siis oleksime olnud sunnitud vedama sisse suurel hulgal teravilja. Seega ähvardas maad,
eeskätt sõjaväge ja linnu Vabadussõja eel terav toiduviljapuudus, mida võis rahuldada ainult
sissevedu välismaalt. Ajutine Valitsus otsustas avaldada üleskutse vilja vabatahtlikuks
kokkuvõtmiseks talumeestelt. Et vabatahtlikult toodi vilja kokku väga vähe siis kujunes
toitlustuse olukord riigis väga kriitiliseks. Toitlustusküsimuse korraldamiseks asutati
keskorganina iseseisev toitlustusministeerium. Otsustati korraldada vilja sundvõtmine
maapiirkondades, keelati viljaga kauplemine vabaturul. Siseturul lasti vabaks kauplemine
kartuli, heinte, liha, lihasaaduste, munade, piima ja piimasaadustega. (Eesti Vabadussõda 1918
1920 I, 1996).
Raskused valitsesid ka karjamajanduses. Eestis enne Maailmasõda oli Vabadussõja eel
olukord kujunenud niisuguseks, et maa ei suutnud enam rahuldada oma elanike vajadusi
lihasaaduste järele
annaabi.ee 
