Eelistage kergekaaluliste pakenditega tooteid. Kasutada poes käimisel ühte kilekotti mitu korda. Toidu soojendamiseks kasutage pliidi asemel mikrolaineahju. Ühekordsete patareide asemel kasutage laetavaid. 1) Üha kasvava fosiilkütuste kasutamine on kaasa tooud keskkonna saastumise ja kergesti kättesaadavate resursside ammendumise. 2) Fosiilsete kütuste põlemisel eraldub atmosfääri saasteaineid nagu spsinik lämmastikoksiidid väävel vesinik osakesed 3) Keskonnasaaste, resursside ammendumine on omavahel setud ja ükstest sõltuvad nähtused. Maa elanikkonna ja energiakasutuse kasvades kasvab ka surve keskkonnale. 4) Järjest kõrgem elustandard ning inimeste suurem liikuvus on suurendatud nõudlust fosiilkütuste järele. 5) Üha suurenev nõudlus naftatoodete järele tekitab tarneraskusi, sest endiseld suured naftaväljad on anendunu väiksematega.
Globaliseerumine on võimalikuks saanud tänu transpordi ja tehnoloogia(peamiselt infotehnoloogia) arengule. Ühelt poolt on globaliseerumine kaasa aidanud edumeelse ühiskonna loomisele, kus inimestel on hea elada aga teiselt poolt tekib sellega ka probleeme. Globaliseerumisega kaasnevatest probleemidest võiks nimetada näiteks kultuurilise mitmekesisuse hävinemine, rikaste ja vaeste vahelise lõhe suurenemine, keskonnasaaste. Globaliseerumine vähendab riikide õigusi ja viib võimu üha väiksema hulga inimeste kätte. 5. Kasutatud kirjandus 1. Eetikaveeb - http://www.eetika.ee/globaalne_eetika/yleilmastumine (12.02.2012) 2. Globaliseerumine ja regionaliseerumine. Signe Lensment http://www.koolielu.edu.ee/signeloodus/Geograafia/maailmajandus/Yhiskonna_areng9.html (10.02.2012) 3. Janno Reiljan ,,THE NATURE AND PROBLEMS OF ECONOMIC GLOBALIZATION" http://www.mtk.ut.ee/doc/febawb3.pdf (13.02.2012) 4
..........................11 ................................................................................................11 SISSEJUHATUS Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Näiteks Londonis sureb inimesi iga aastaselt saastunud õhu tõttu ning pool maailma tarbib reostunud vett. Keskkonnasaaste otsenene mõju on näiteks metsade hävinemine, kalade ja loomade hukkumine, inimeste haigestumine. Keskonnasaaste kaudne mõju aga keskkonna hapestumine, troposfäärse osooni ja sudu tekkimine, kliimamuutused. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju.
annaabi.ee 
