Nõukogude Liidu ajalugu osa 2
Põllumaj mehhaniseerimine vaatamata industrialiseerimisele ja
kollektiviseerimisele 30ndatel oli vahetult sõja järgsel perioodil tagasihoidlik. Põllumajanduse
üldist olukorda mõjutasid ka valitsuse prioriteedid, mis olid suunatud rasketööstuse
eelisarendamisele, põllumajandusele sisulisi lisavahendeid ei jätkunud. Olukorda sõjajärgsel
perioodil halvendasid veelgi kehvad ilmastikutingimused. 1946 tabas põud paljusid piirkondi,
Põhja-Kaukaasiat, Moldaaviat, osaliselt Vm keskoblasteid jne. Tulemuseks saagi ikaldumine ja
mastaapne näljahäda. 1946 saak oli üle 2 korra väiksem kui 1940 a-l. Olukord oli nendes
piirkondades, kus ilmastikuolud kehvad olid, väga keeruline. Pole võimalik kindlaks teha, kui palju
inimesi täpselt hukkus näljahäda tulemusel, realistlik suurusjärk 800 000 inimest. Ka see on väga
ränk kaotus rahu tingimustes.
Kuna tegemist oli maapiirkondades keerulise olukorraga, siis võimud ei suhtunud sellesse
näljahädasse üldse tõsiselt