71%, millest põldusid ja istandusi 40%, 19,00% rohumaid 31% ja metsi 40,00% Põllumaad Rohumaad 10%. 10,00% Metsad Muud alad 31,00% Pinnamood Hispaania keskoas hõlmab 600-800 m kõrgune kuiv Meseta kiltmaa. Kantaabria, Pürenee ja Andaluusia mäestikuude vahel on tasandikud (Andaluusia madalik, Ebro madalik). Kliima Lähistroopiline kliimavöönd Keskmine õhutemp. on põhja- ja keskosas: jaanuaris + 8°...+ 10° C ja augustis + 18°...+ 24° C. Lõunaosas: jaanuaris + 10°...+12° C ja augutis + 24°...+26° C Sademed Hispaaniapõhja- ja loodeosa-Euroopa sademeterohkeim piirkond. Keskmine sademete hulk: 350- 500 mm aastas
Läänemere rannikut liigestavad lahed ja poolsaared. Põhjameres on suurimad saarerühmad Põhja- (suurim saar Sylt, 99 km2) ja luitelise tekkega Ida- Friisi saared. Friisi saari eraldab mandrist madal, mõõna ajalpaljanduva põhjaga padumeri ( Wattenmeer). Läänemeres on suurimad saared Rügen (930 km2), Usedom ja Fehmarn. Saksamaa keskosa läbib kaarjas keskmäestike vöönde. Selle lääneosas paikneb Reini Kiltkivimäestik, mida poolitab sügav Reini jõe org. Keskoas paikneb Harz, idaosas loode- kagu suunalised Tüüringi, Baieri ja Böömi mets ning Tsehhi piiril Maagimäestik. Edela- Saksa keskmäestikuline astangmaa hõlmab Ülem- Reini madaliku ning seda idast ääristavad Schwarzlandi, Odenwaldi ja Spessarti mäestiku ning neist kaugemal paiknevad Svaabi ja Franki Juura. Alpide eesmäestikuala hõlmab Doonau orundist Alpide suunas kõrgeneva Svaabi- Baieri kiltmaa
annaabi.ee 
