Ülevaade Eesti muinasajast
Savi hulka segati mitmeid lisandeid. Põhja- ja Kagu-Eestis
purustatud teokarpe või peenestatud taimi, saartel aga purustatud kivimitükikesi. Nõude
pinnad siluti rohutuusti või hambulise templiga, millest jäid savisse kitsaste triipude read
riiped. Osa keraamikast on ornamenteeritud hambulise, kammi meenutava templiga tehtud
jäljenditega nn kammivajutistega ning mitmesuguste täkete, lohkude ja soontega. Kaunistusi
oli rohkem Kagu-Eestis, vähem saartel.
KAMMKERAAMIKA KULTUURID
Keskneoliitikumis toimusid taas muutused, mis nüüd hõlmasid peaaegu kogu materiaalset
kultuuri. Iseloomuliku kammilaadse templiga tehtud ornamendi järgi savinõudel nimetatakse
seda perioodi tüüpilise kammkeraamika kultuuriks.
Eestis tuntakse ligi 50 kammkeraamika kultuuride asulakohta. Osa neist paikneb juba
varasemast tuntud asustuspiirkondades, kuid on ka uusi alasid. Endiselt jõgede, randade ja
mererandade ääred, aga ka rannalähedased väikesaared.
annaabi.ee 
