kätega märku andma, nagu oleks tahtnud sõrmedel näidata, mis kell on. ,,Tule siia, pole midagi," ütles Jakov sõbralikult ja viipas ta enesele lähemale. ,,Tule!" Umbusklikult ja hirmuga vaadates hakkas Rothschild lähenema ja peatus temast viimaks sülla kaugusel. ,,Aga teie erge leege mind, olge nii lahke!" ütles ta kniksutades. ,,Mind saatis jelle Mossei Iljits. Era karda, itleb ta, mine jelle Jakovi juurde ja itle, kesib ta, et ilma temata pole kuidagi veimalik. Kesknedalal on pulmad... Jaa! Herr Sapovalov annab oma titrekese ihele heale mehele... Ja pulm tuleb rikas, oh- oo!" lisas juut ja pilutas ühte silma. ,,Ma ei saa..." lausus Jakov raskelt hingates. ,,Olen haige, vennas." Ja ta mängis jällegi, ning pisarad purskusid ta silmist viiulile. Rothschild kuulas tähelepanelikult, seistes küljetsi tema poole, käed risti rinnal. Nõutu hirmuilme ta näol vahetus aegamööda kurva ja kannatavaga, ta pööras silmad pahupidi, nagu tunneks
annaabi.ee 
