Eesti murrete kujunemisest ja hääbumisest
2. Areng toimus põhjaeesti murretes, kus lahknesid ranniku (ehk Viru) ja maamurre.
Maamurre jagunes omakorda kaheks: 1) maamurdeks kitsamas mõttes ja 2) Peipsi (ehk
Vaia) murdeks. Peipsi murre osales hilisema idamurde kujunemises, mida on südaeesti
murretest kõige vanem. Kitsam maamurre sai aluseks ülejäänud südaeesti murretele.
3. Jägnevad suuremad erinevused murrete vahele kujunesid esimesel aastatuhandel pKr.
Maamurre jagunes saarte, lääne- ja keskmurdeks. Lõunaeesti (Ugala) jagunes lääne-
ja idarühmaks, eristades Mulgi murde idapoolsest lõunaeestist. See on periood, mil
hakkasid kujunema murded sellistena, nagu me neid praegu tunneme.
4. Kitsamad murdeerinevused hakkasid kujunema alles pärast muinasaja lõppu. Need on
palju seotud alamsaksa keele mõjul toimunud oluliste keelestruktuuri muutustega 13.-
16. sajandil. Hakkasid levima lõpukadu, sisekadu, seejärel analoogilised de- mitmus ja si-