Eesti kultuurilugu
keelevormiks ning kummagi keelekuju tekstides esineb palju ebaühtlust. 1739. a ilmus
esimene eestikeelne piibel, mis oli tõlgitud põhjaeesti keelde. Piibli levik oli üks olulisi
tegureid, mis viis selleni, et põhjaeesti keel hakkas käibima kirjakeelena kogu eesti keelealal
ning lõunaeesti kirjakeel hääbus. Praegu püütakse elustada Võru kirjakeelt. Tänapäeva eesti
kirjakeel on ühtlustatud keelevorm, millel on kõige enam ühisjooni põhjaeesti keskmurdega.
Eesti kultuur on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti ajaloo jooksul on kultuurilisi
mõjusid tulnud igast suunast.
Vanimateks teadaolevateks Eesti territooriumi kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda
asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud. Mõningate meieni jõudnud
rahvakultuuri (nt usundiliste) nähtuste juured ulatuvad tõenäoliselt aastatuhandete taha. Eesti
kultuuriloo seisukohast oluline oli soome-ugri hõimude saabumine Eesti territooriumile