Kas eksisteerib objektiivne teadmine, objektiivne tõde?
soovide, tunnetega mõtlejaid (mis juba iseenesest on utoopiline), võiksime lasta
neil konsensuse leidmise teel välja selgitada mõtlejaist sõltumatu tõe.
Näite võiksin tuua Immanuel Kanti ariklist 'Kostmine küsimusele: mis on
valgustus?'. Nimelt näitas Kant seal, kuidas saaksid inimesed toimida, kasutades
oma mõistuse 'avalikku tarvitust' subjektiivsete teadmiste ja arvamuste
väljendamiseks (seda ühiskonna kasutusse antud teadmist järelikult
'keskmistataks'), mõistuse 'eratarvitust' aga konsensuse, keskmistamise teel
saadud üldise, kõigile keskmiselt kasuliku, objektiivse teadmise väljendamiseks.
Samas leian mina, et mõtlejast sõltumatu teadmine ei pruugi veel olla inimesest
sõltumatu tõde. Leian olevat väga reaalse võimaluse, et meie taju välismaailma
kohta on kõigest luul, unenägu, kõverpeegel. Meie väärtushinnangud
ennasthävitavad ning silmapiiri laiendamist piiravad dogmad.