ning madratsilaadne (aeglaselt jahtunud süvakivimites). (1) 4.3. Tardkivimite struktuurid ja tekstuurid Tardkivimite struktuur sõltub oluliselt magma tardumise kiirusest. Aeglasel kristalliseerumisel jõuavad kristallid kasvada küllalt suureks, kiires protsessis aga mitte. Lähtudes kristallide e terade absoluutsest suurusest eristatakse tardkivimeis järgmisi struktuuritüüpe: · jämedakristalne kristallide pikimõõde üle 5 mm; · keskmisekristalne kristallide pikimõõde 2-5 mm; · peenekristalne kristallide pikimõõde 0,1-2 mm; · peitkristalne kristallide pikimõõde alla 0,1 mm, s.o silmaga eristamatu. (1) Väga kiirel laava tardumisel tekib kristallide asemel osaliselt või täielikult amorfne klaasjas mass vulkaaniline klaas. Tardkivimite koostisosade suhtelise suuruse järgi eristatakse neis võrdteralist ja eriteralist e porfüürilist struktuuri (Joonis 2). (1)
keskmise-, peen-, peitkristalliline kivim. Kristallstruktuurita amorfne kivim vulkaaniline klaas (obsidiaan). Peeneteralilisemad kivimid on tahkunud maapinnale lähemal, kus jahtumine on toimunud kiiremini. Jämedateralised kivimid tekivad sügavad maapinnas, kus jahtumine toimub aeglaselt. Jämedateraline ehk jämedakristalne on kivim, mille kristallide pikimõõde on üle 5 mm. Nt gabro. Keskmiseteraline ehk keskmisekristalne on kivim, mille kristallide pikimõõde on 2...5 mm. Nt dioriit. Peeneteraline ehk peenekristalne on kivim, mille kristallide pikimõõde on 0,1...2 mm. Nt graniit. Peitkristalne on kivim, mille kristallide pikimõõde on alla 0,1 mm, see tähendab alla inimsilma lahutusvõime. Nt basalt. Obsidiaan e vulkaaniline klaas on looduslik amorfne kvarts (kvartsklaas), mis sisaldab mitmesuguseid lisandeid (raud, magneesium). Omadustelt kõva, habras, värvus tingitud lisanditest
annaabi.ee 
