Detsember 24,1C 31,7C LÄÄNE-AUSTRAALIA ranniku ala edel osa on suhteliselt mõõdukas ning oli algselt raskelt metsaga kaetud. Aastane sademete hulk varieerub 300mm Wheatbelt'i regioonis kuni 1,400mm Northcliffis, kuid novembrist märtsini, kus aurustumine ületab sademete hulga, siis on tavaliselt väga kuiv. Taimed peavad olema kohanenud sellega ning ka viljatu pinnasega. Osariigi keskmaast 4/5 on põua alane või lausa kõrb ning on hajusalt asustatud, mille põhjuseks on kaevandamine. Keskmine sademete hulk on 200-250mm, mis tuleb peamiselt suvekuudel tsüklonite pärast. Erand siin on põhja osa, mis asu troopilises vööndis. Kimberley-s on ekstreemselt kuum mussoone kliima, kus sademete hulk varieerub 500-1500mm, kuid aprillist novembrini on sademete vaene periood. 85% osariigi tulvavesi toimub Kimberley- s, kuid see toimub peamiselt peale rasket üleujutusi
Selle sajandi kirjandus näib aga olevat kõik senise segi paisanud – J.R.R. Tolkien (1892-1973) on rajanud Skandinaavia mütoloogia põhjal meie maailmaga paralleelse ning iseseisva ajalooga maailma, mõtelnud muuhulgas välja haldjakeeled ja tähestiku. Kõrghaldjate keel ehk kvenja ja hallhaldjate keel ehk sindar on neist vaid mõned (Tolkien 1996:394). Küsitluse vastuseid lugedes oli märgata Tolkieni tugevat mõju ja tihtipeale räägiti Keskmaast, Lórienist jt kohtadest nagu tõepoolest olemas olevatest (Näiteks küsimus “Kus haldjad elavad?” sai vastuseks “Valinoris, aga mõned ka siinpool merd.”). Ka haldjate kõnelemist puudutavale küsimusele vastates toodi ära Tolkieni-maailma keeled, mis liigituvad diagrammis haldjakeelte alla (vt Lisa 2.7.). Tolkieni mõju pole arvatavasti kellestki päris mööda läinud, aga tuleb nentida, et tema maailma põhjalik tundmine jääb vaid suurimate fännide pärusmaaks
annaabi.ee 
