98, poleks Noolel oma 15.11-ga midagi vastu panna. Ka kettaheite parim tulemus 44.47 jääb Heino Lipu 52.18-le veidi vähem kui kümne meetriga alla.(erlt.net) See-eest on Noole trumpala teivashüpe teinud tohutu arenguhüppe. Olümpiavõitja rekord 5.60 on lausa metsik kõrgus kui võrrelda seda Lipu isikliku tippmargiga 3.40. Aga nagu juba öeldud, ajad olid siis teised. Rangel okupatsiooni ajal tegutsenud sportlastest võiks võrrelda Heino Lipuga keskmaajooksjat. Mihhail Velsvebelit. Mõlemad mehed võeti, küll eri aegadel, valesüüdistustega kinni ning saadeti Tallinnasse filtervangilaagrisse. Velsvebeli emal õnnestus vanglaülem toidumoonaga ära osta ja nii pääses viimane sealt üpriski kiiresti minema. Mõne aja pärast sai sellest mehest aga üks paremaid NSV Liidu jooksjaid(1500m, 2000m,5000m). Velsvebel sai ka kahelt kompartei liikmelt käenduse osaleda 1952. aasta Helsingi olümpiamängudel, jõudes poolfinaali
kuuendaks, neli aastat hiljem Mexicos jäi tema laeks poolfinaal. Lisaks edukale esinemisele olümpial võitis ta esikohad ka 1965. aasta universiaadil ja 1967. aasta Euroopa karikavõistlustel ning tuli kolmekordseks NSV Liidu meistriks. Ta on ainus Eesti naiskergejõustiklane, kes on jõudnud NSV Liidu rekordini 2.03,6 800 meetri jooksus 1967. Aasta varem kuulus ta Londonis maailmarekordi püstitanud NSV Liidu naiskonda 3 x 800 m joosksus. Tollastest tegijatest ei saa nimetamata jätta ka keskmaajooksjat Vladimir Freid. Andeka keskmaajooksjana kerkis esile türilane Enrik Lang. Ta oli noore poisina põdura tervisega ja et olukorda parandada, lasi ta sageli läbi akna kodunt jalga ja käis salaja jooksmas. Visa hing tõi ta lõpuks ka päris spordi juurde ja juba 1951. aastal tuli ta toime uute üleliiduliste noorte rekordite püstitamisega 1000 ja 1500 meetri jooksus. Eesti meistrivõistlustel võitis ta neli medalit aastaist 1951 ja 1956 hõbedad 1500 m jooksus ja pronksid 800 m distantsil
annaabi.ee 
