Linnade laienemin ja sisestruktuur
Tööstusajastu linn kasvas kõige kiiremini. Ärila kasvas nii laiusesse kui ka kõrgusesse.
Varasemad agulid jäid otse ärikeskuse külje alla. Et aga elamuehitus on kulukas, siis agulitesse
ei kolitud, vaid autosid omavad ja jõukamad teeninduses või juhikohtadel töötavad linnaelanikud
(valgekraed) rajasid kodu äärelinnades ning hiljem ka eeslinnades, kust algul rongidega ja hiljem
autodega kesklinan tööle sõideti.
Maalt tuli linnadesse jätkuvalt inimesi, kes vaestena olid sunnitud elama agulites. Linnade kiire
kasv, antisanitaarsus ja epideemiad ning linna kui funktsioneeriva organismi keerukus sundis
linnavõime 19.sajandi lõpus mõtlema rohkem sellele, kuidas liiklust ning elamu ja tööstusrajoone
ratsionaalselt paigutada.
Tööstusajastu lõppedes suurema osa elanikkonna heaolu paranes. Palju kapitali suunati linnast
välja asuvate eramute ehitusse
annaabi.ee 
