Iseloomuliku jooned: - Kuulutati väljakaitseseisukord - Valimised lükati edasi - Keelati poliitilised meeleavaldused ja koosolekud - Kehtestati tsensuur - Erakondade tegevus lõpetati Tagajärjed: - Presidendiks sai Päts - Töötati välja uus põhiseadus 1937 - Eestis kehtestati autoritaarne riigikord - Kahekojaline parlament Vabadussõjalased ja nende riigikord: - Ühingud koondusid Eesti Vabadussõdalaste Keskliiduks - Nõudsid põhiseaduse parandamist - Nõudsid presidenti ametikoha loomist - Nõudsid riigikogu ja erakondade võimu kärpimist - 12. märtsil vabadussõdalaste liikumine keelustati Balti Liit ja Eesti neutraliteet: - Eesti teatas täielikku erapooletust 1938 Majandus 1934-1940: - Suur depressioon - majandus kriis - Paranes 1933. a suvel, kroon kurss lasti alla - Tähtsaim haru põllumajandus
nõudma PS-e muutmist, lõpetada korralagedus riigis. Selle org. etteotsa kerkis veteran Andres Laika ja ideloogiliseks juhiks sai Sirk. Organisatsioone tekkis üle Eesti ja kuna see oli asutatud erusõdalaste organisatsioonina ja selle nõudmiseks kohati sarnanevad partei nõudmistega, on vabadussõjaväelasi e vapse võrreldud ka Itaalia fasistidega. 1930ndate lõpuks ühinesid kõik vapsid Vabadussõjalaste keskliiduks. Vapside ideoloogiajuhi Sirk'i juhtimisel töötasid oma PS-e muutmise kava välja ja see pandi rahvahääletusele. 1933 okt kiideti referendumil see heaks. See nägi ette muudatusi riiklikus korralduses: 1) Riigikogu- 50 saadikukohta 2) riigipea eraldati peaministrist, kuid nimega riigivanem, mitte president. Peaminister oma nimeda eraldi ametina. 3) valitukabineti tegevust pidi juhtima riigivanema. Selle PS'e muudatusega suunati Eesti presidentaalse demokraatia teele
annaabi.ee 
