EESTI SPORDI AJALUGU
arendamiseks" võeti vastu 11-punktiline resolutsioon. Ühe tähtsaima aspektina toonitati selles
vabariigi valitsuse ja omavalitsuste ülesannet alustada kogu Eestis mängu- ja spordiväljakute
võrgu loomist.
1926. aasta juunis avati Kadriorus Rohelisel aasal Baltimaade moodsaim staadion, mille
eellugu ulatus Vabadussõja aega, mil käsitletava maa-ala lubas sõjas osutatud teenete eest
sportlaskonnale kinkida peaminister Konstatin Päts.
1923. aastal sõlmis valitsus Eesti Spordi Keskliiduga lepingu staadioni rajamiseks.
Arhiteks Karl Burman projekteeris staadionitribüüni, mis rahuldas ka laululava vajadusi -
1923. aastal toimuski seal laulupidu. Staadioni maa-ala plaanid tegi aga saksa arhitekt
Renner. 1926. aasta 13. juunil avas Baltikumi moodsaima staadioni 15 000 pealtvaataja ees
riigivanem Jaan Teemant. Seejärel toimus Eesti-Leedu jalgpalli maavõistlus, mille võitis
Eesti 3:1.
Jalgpallis oli Eesti koondis 1920. aastatel üldse suhteliselt silmapaistev. 1927
annaabi.ee 
