Ilves
Enamik inimesi teab ilveseid kui suuri kasse, kellel on krvade otsas tuttid.
Nendel
karvakestel pole aga ainult esteetiline thtsus, neil on hoopis praktilisem
funktsioon. Ilvestel
arenevad krvatutid tielikult vlja 20. elukuuks. Need on 2-5 sentimeetri
pikkused
karvakesed, mis kasvavad elujooksul ning lpuks muutuvad halliks. Valvel
olevatel ilvestel on
need enamasti psti, kuid isastel ja hajameelsetel loomadel vajuvad sageli
longu. Mned
teadlased arvavad, et karvad edastavad infot keskkrva ning ilma nendeta ei
kuuleks ilvesed
pooli asju. Teised, aga arvavad, et neil on sarnane funktsioon vurrudega:
aitavad tunnetada
asju mbruskonnas. Metsas, kus helid neelduvad, kuuleb ilves jnese
oksanrimist 71 meetri
pealt, lagedal vljal aga mitu korda kaugemalt.
Ilves on hea nide sellest, kuidas kohastumused aitavad loomal planeet Maal
ellu jda.
Esmapilgul vaid naljakad eriprad nagu esi- ja tagakppade erinev pikkus,
krvatutid jne on
tegelikult ilvestele vga olulised
annaabi.ee 
