Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Aastatuhande lõpul tabas KreetaMükeene kultuuri häving, kuid just sellest ajast pärineb enamik müüte tähtsamatest Kreeka kangelastest.(Herakles; Theseuses; Odysseus). 3.Võrdle Ateena ja Sparta poliseid. Sparta Ateena asend, linna välisilme Lõuna Kreekas. Peloponnosese poolsaael KeskKreekas,Atika maakonnas;Ateena Sarnanes külaga. Kaunid ehitised puudusid. linn oli uhke ehituste poolest. valitsemine 2päritava võimuga kuningat;kuulus riigiees Võim kuulus aristrokraatia hulgast pärineva otsa vanemate nõukogu(üle 60aa. Mehed). tel riigiametnikele ja nõukogudele. Rahva
Kujuneb v lja demokraatia idee igal kodanikul vimalus ja igus osaleda riigi valitsemises. Tundmatu bürokraatia riigiasju arutati avalikult ja puudus palgaline ametnike aparaat. Sparta ja Ateena Suurimad Kreeka polised olid: SPARTA ATEENA *Phines vallutusel *Paiknes KeskKreekas Atika maakonnas *Hlmas Lakoonika ja Messeenia maakonda *Esialgu vimul aristokraadid *Sparta ei arenenud teliseks linnaks *594. a. Ekr Soloni reformidega laiendati lihtrahva osa *Riigi elanikkonna moodustasid: 1)Spartiaadid ehk Sparta riigijuhtimises ja piirati aristokraatia eesigusi. 5. saj. kodanikud 2) Perioigid isiklikult vabad poliitiliste igusteta Keskpaigal eKr kujunes v lja kindlalt demonkraatlik kord,
reetureid, vaenlaseid ja niisama halbu inimesi. Spartas valitses vanematenõukogu milles naised ei osalenud. Spartas kandsid inimesed kiltoone. Neegritel puudus seal mingigi sõnaõigus nad olid orjad. Sparta üks kuningatest oli Leonidas kes elas aastatel 507/508480 ekr ja ta valitses aastatel 488480 ekr. KreekaPärsia sõdade ajal juhtis Leonidas 480 ekr. kreeklaste ühendatud vägesid Termopüülide kaitsmisel. Termopüülid (vanakreeka keeles 'soojad väravad') oli kitsastee KeskKreekas, Lamiast lõunas, kulges Kallidromoni mäestiku ja Mailise lahe soise lõunaranniku vahel, oli 50 m lai ja 4 km pikk. Sai nime kitsaima koha ("värava") lähedal olnud kuumade väävliallikate järgi. Selle "värava" kohas oli võimalik kitsasteed sulgeda. Termopüülidel oli sõjaliselt tähtis ühendus Tessaalia ja KeskKreekaga. Pärslaste väes oli sellel hetkel 250 000 sõdurit, kes kohtusid 7000 kreeklasega, keda juhtisid
annaabi.ee 
