MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227)
Nendega ühinesid mitmed teised eesti maakonnad (ka ristitud sakalased) ja toimus lahing, mis oli ristisõdijate
suurim lüüasaamine senini (tehtud rahu põhjal pidid sakslased lahkuma kogu Eestist).
Saavutatud võitu tahtsid eestlased edasi arendada. Lemitu hakkas vägesid koguma, eestlasi tuli kõikjalt.
Madisepäeval 1217 21.sept-l kohtusid väed Viljandi lähistel. Vihane lahing kestis mitu tundi. Sakslastel õnnestus
pikkamööda murda läbi eestlaste maleva keskkosast ja eestlased olid sunnitud taanduma. Langes Lembitu, Kaupo.
Madisepäeva lahing oli eestlaste jaoks raske kaotus, kuid vastupanu ei raugenud.
1219 vallutavad taanlased Põhja-Eesti Valdemar II juhtimise all. Taanlased ehitasid Tallinna tugeva
kivilinnuse. Kuna alistamise väliseks märgiks peeti just ristimist, siis toimus 1220 omalaadne võiduristimine.
1220 tungisid Läänemaale rootslased. Nende tugipunktiks sai Lihula ja hakati ümberringi rahvast ristima.