Eesti murded I konspekt
topelttunnusega pl 3. pöörde vrmid, nt lääväve ‘lähevad’;
sisemiselt ebaühtlane;
VÕRU MURRE
Kagu-Eestis;
kõige arhailisem lõunaeesti keelevariant.
vähe kontakte teiste murretega.
Häälduslikud erijooned
10-11 vokaali: esisilbi kõrge ö (kriipsuga i) ja tagumine e (kriipsuga e): nyna ‘nina’, lugõma ‘lugema’;
laialdane vokaalharmoonia: väläh ‘väljas’, tettü ‘tehtud’, hopõn ‘hobune’;
keskkorgete vokaalide kõrgnemised: e – i (imä ‘ema’), o – u (uno ‘onu’); Q3 oo – uu (kuul ‘kool’), ee – ii (tii ‘tee’), öö – üü (üüse
‘öösel’);
kõrged pikad vokaalid võivad diftongistuda: ii – ei (peim ‘piim’), uu – ou (pou ‘puu’);
afrikaadid: pudsu ‘ebe, ude, puru’ (tolmuimeja: pudsunudsija), kats ‘kaks’;
h: hiussõq ‘juuksed’, huss ‘uss’, paugahhus ‘paugatus’, säläh ‘seljas’;