Mõisted nüüdisühiskonna kohta
saa ka
Eestit kindlalt määrata üheks ühiskonnatüübiks. Põhiliselt vastandatakse industriaalset,
postindustriaalset ja teadmusühiskonda või siirde- ja demokraatlikku ühiskonda. Oluline ei
ole vastus,
vaid oskus põhjendada oma valikut. Mõned näited:
postindustriaalne ühiskond, sest enamik rahvastikust on hõivatud teenindussektoris
(2010. aastal 65% töötajatest)
teadmusühiskond, sest valitsus arvestab reformidel teadusuuringuid, nt haridusreformiga
kehtestatav minimaalne keskkoolisuurus põhineb teaduslikel koolivõrkude uuringul
ei ole teadmusühiskond, sest riik ei arvesta seaduste tegemisel teadusuuringuid, nt
sotsiaalministeeriumist tulnud kunstliku viljastamise seaduse eelnõu, mis nägi ette, et
alates kolmandast katsest viljatusravi ei rahastata, sest alates kolmandast katsest väheneb
tunduvalt tõenäosus viljastuda, ei põhinenud konkreetsetel uuringutel ega polnud
spetsialistidega läbi arutatud