METSAFÜTOPATOLOOGIA
põllumajandustaimedel, vähem puudel.
Bakterid on üherakulised, klorofüllita organismid. Nende suurus on 3...4 mikromeetrit. Kujult
on nad kerajad, ovaalsed, spiraalsed, kepikujulised jne. Mõnedel on vees liikumiseks viburid.
Bakterid levivad peamiselt õhu abil, aga ka vee ja loomade (putukate) abil.
Bakterid paljunevad pooldumise teel. Pooldumine võib korduda väga lühikeste ajavahemike
järel. Bakterid on võimelised moodustama paksukestalisi eoseid, mis on vastupidavad
ebasoodsatele keskkonntingimustele. Soodsates tingimustes idanevad eosed ja hakkavad
jagunema. Mullas võivad bakterid kaua püsida eluvõimelistena.
Bakterid toituvad elusast ja surnud orgaanilisest aines ehk on heterotroofsed. Puud nakatuvad
koore ja puidu vigastumisel, lehed ka õhulõhede kaudu. Parasiitsed bakterid toituvad taimede
elavate rakkude sisust, tekitades neil haigusi.
Bakterid põhjustavad puudel juuremädanikke, lehtede närbumist, lehe-, koore- ja viljapõletikke
ka tüvevähki