vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade huve. Sotsiaalvaldkond jaguneb Roheline elamisviis, taaskasutus, lagunematute jäätmete puudumine, ökokülad, tarbimise püsimine või vähenemine, keskkonnahoidlik kodumajapidamine, kokkuhoidlik eluviis. Säästev inimareng, vaesus, sissetuleku tase või majanduskasvu määr, sooline võrdsus, elatustase, haridus, tööpuudus, suremus, säästev eluviis, alkolism, narkomaania, tervishoid. Keskkonnavaldkond jaguneb Loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu. Saastumise vähendamine. Loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Majandusvaldkond jaguneb Säästev energeetika (kahjuliku keskkonnamõju vähendamine, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt). Keskkonnatehnoloogia (reoveepuhastus,prügilate rajamine). Säästev tööstus (tootmistegevus, kus on arvestatud tehnoloogilisi ja
parandada inimeste elukvaliteedi ja tagada põhiliste vajaduste rahuldamine. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonnavaldkond hõlmab nii sisult, ulatuselt kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende sihipärase arengu kavandamiseks vastavate alavaldkondade koostamine vajalik ja põhjendatud ka keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul. Keskkonnastrateegia eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest
annaabi.ee 
