prügikoristus, kergliikluse eelistamine vms jne. 13. Infodefitsiidi mudel ja selle puudused keskkonnakäitumise seletamisel. - Inimene on majanduslikult ja ratsionaalselt kaalutlev olend, kes otsustab kulusid ja tulusid kaaludes. - Infopuudus/harimatus segab õigete käitumisvalikute tegemist. - Enam infot ja täpsemad faktiteadmised ja arusaamine protsessidest aitaks kaasa keskkonnasõbralikule käitumisele. - Ka info külluses teevad inimesed keskkonnavaenulikke otsuseid. - Vaja oleks pigem riiklikku sekkumist keskkonnataristuparandamisel, keskkonnakasutuse õiglasemat maksustamist jne. - Teavituskampaaniate fookuse küsimus: pole mõtet keskenduda vähemefektiivsete käitumisvalikute propageerimisele. Olulised on teadmised erinevate käitumiste/ tarbimisliikide keskkonnamõjudest. 14. Konsumerism ja selle levik Eestis. - Konsumerism - mitte esmastel vajadustel põhinev, vaid elustiilile ja
kasutuskohas. Kõikides kohtades tuleb vastata küsimusele: mis teha pakendijäätmetega? Üks võimalus on vähendada pakendamist, teine- suurendada korduskasutust. Mõlema võimaluse juures on takistuseks see, et · Inimese suhtumist ja tarbimisharjumusi ei ole võimalik muuta käsu korras ja päevapealt. · Keerukas on korraga lõpetada või ümber kujundada ettevõtte tegevust, mille tehnoloogilised seadmed võimaldavad toota vaid keskkonnavaenulikke pakendeid. Riigi sekkumine seadusandlike aktide ja majandushoobade abil peaks juhtima ettevõtjaid säästvale arengule ja aitama korrigeerida inimeste tarbimisharjumusi. Pakendite kasutuse reguleerimiseks ja korduskasutuse suurendamiseks on Eesti Vabariigis välja antud järgmised seadused: pakendiseadus, pakendiaktsiisi seadus ja jäätmeseadus. Seadused kehtestavad nõuded pakendile ja pakendi kasutamisele, et soodustada pakendi või
annaabi.ee 
