Aretusõpetuse vastused
Esimestel päevadel on emapiimale iseloomulik
kõrge globuliinide ja antikehade sisaldus, mis tagavad järglasele immuunsuse. Sellist piima
nimetatakse ternespiimaks ehk terneks. Globuliinide ja antikehade sisaldus ternespiimas
väheneb iga tunniga. Seepärast on oluline, et vastsündinu saaks ternest võimalikult kiiresti
pärast sündi. Vastsündinul kujuneb välja termoregulatsioon. Tiheda karvkattega vastsündinud (vasikad, varsad,
talled jne.) kohanevad keskkonnatemperatuuriga suhteliselt kiirest, kuid
põrsad vajavad esialgu isegi lokaalset soojendust.
Piimaperioodil on noorlooma põhisöödaks ema- või segupiim. Märad ja uted
kasvatavad järglased üles oma piimaga. Lehmapiim on vajalik inimtoiduna ja emiste
kasutamise intensiivistamiseks võõrutatakse põrsad juba neljanädalaselt, mistõttu vasikatele
ja põrsastele antakse piimaasendajaid.
Piimaperiood kestab kuni võõrutamiseni (varsad, talled, põrsad) või piimasöötade
andmine (vasikad) lõpetamiseni