EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
Läänemeres tõuseb, soolsus ja kihistumise stabiilsus aga vähenevad. Neil muutustel
võib olla oluline tagajärg Läänemere biogeokeemilistele protsessidele ja elustikule,
mis on tundlik survetegurite suhtes. Suur osa liikidest ei ole algselt riimvee liigid,
vaid pärinevad kas ookeanist või mageveest. Seetõttu elavad nad Läänemeres oma
füsioloogilise taluvuse piiril soolsuse suhtes. Olukorras, kus üheaegselt soolsus langeb
ja temperatuur tõuseb, väheneb merelise päritoluga liikide keskkonnasobivus ja
eelisolukorda satuvad mageveeliigid. See olukord võib soodustada ka tulnukliikide
levikut.
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves, mille elustikku kuulub mitmeid põhjapoolsema
levikuga liike, on muutused veetemperatuuris esmaseks ja juhtivaks kliimateguriks
ökosüsteemis. Suurenenud troofsuse tingimustes kaasnevad kõrge suvise
veetemperatuuriga Peipsis ulatuslikud veeõitsengud, kohatine (lokaalne)
hapnikupuudus ja kalade suremine. Viimase 50 aasta jooksul on järves korduvalt -