Algul kasvas inimpopulatsioon aeglaselt - meie ajaarvamise alguses 25 miljonit, aastal 1500 50 miljonit. Siis algas rahvastiku intensiivne kasv aastal 1800 ligikaudu miljard, 1900. aastal 1,7 miljardit, 1950. aastal 2,5 miljardit, praegu juba üle 6 miljardi ja prognooside järgi elab 2050. aastal Maal vähemalt 11 miljardit inimest. See demograafiline plahvatus on toimunud vaatamata uutele haigustele ja epideemiatele ning sõdadele ja kohutavale keskkonnasaastele. Samal ajal on 400-st imetajaliigist hävinud üle 100 liigi. Traagiline on tõsiasi, et suur hulk liike pühiti maa pealt enne, kui nad teadlaste vaatevälja (kogudesse, kultuuridesse jm.) oleksid jõudnud. Kui palju bioloogilist informatsiooni me nõnda oleme kaotanud, jääb saladuseks. ÜRO äsjaste andmete järgi on inimtegevuse läbi hävinud 1/3 Maa spontaansest loodusest, degradatsiooniprotsessidega on haaratud ligi 70% maast
Kahepaikseid on meil 11 liiki. Nad on väga tundlikud loodussümbolitest, nagu merikotkas, kaljukotkas imetajaliikidest, mõned limused ja üks uss. keskkonnasaastele ja nende levikut piirab sobivate kudetiikide ja must-toonekurg ning lõpetades erilisi elupaiku vähesus. vajavate liikidega, nagu lendorav ja kõre. Tegevuskavad on seni koostatud järgmistele
annaabi.ee 
