ka ebatavaliselt kõrgest pärilike tegurite riskiest. Teisalt võib kõrgem tase olla tingitud ka stressist, mis on seotud kasulapse staatusega. Kuigi üldiselt võib anda (ja ilmselt annabki) lapsendamine riskirühma lastele kaitset, võib see ikkagi tekitada ka pingeid ja suuremaid katsumusi. Asjaolu, et psühhopatoloogiliste häirete arv kipub lapsendatud laste, nagu ka üksikute laste, seas teismeeas kasvama (võrreldes varase lapsepõlvega), lubab oletada, et keskkonnariskidel on siin oma osa. Kuna see tõuson täheldatav lapsendatud laste seas tervikuna, võib juhtuda, et individuaalseid keskkonnamõjutusi kiputakse alahindama (lk 74-76) Valikuline paigutus Lapsendatud laste uuringute kriitikud rõhutavad eriti võimalust, et laste valikuline paigutamine (kasuperedesse) toob vältimatult kaasa geneetiliste ja keskkondlike riskide segunemise. Selles seoses sisaldab valik võimalust, et soodsamad kodud valitakse soodsamate eeldustega lastele