Põlevkivi, kirde-eesti
vajaminevast elektri-ja soojusenergiast saaksime metsades ja märgaladel
kasvavast biomassist. Märgaladest rääkides ei mõtle ma mitte turba
põletamist, sest turvas on tänapäeva tingimustes siiski pigem fossiilne
kui taastuv materjal. Jutt on märgaladel kasvavast taimestikust: kõne alla
võivad tulla roog, hundinui, kõrkjas, paju. Et peatada mahajäetud
turbarabade mineraliseerumist, oleks igati otstarbekas taastada neil
taimkate - sellised märgalad võiksid talitleda ka looduslike
keskkonnapuhastitena.
Selleks, et suunata Eesti energeetikasüsteem biomassi kasutamisele,
kuluks 10 -15 aastat. Üksiti aitaks see hajutada energiatootmist riigis.
Peale puhtjulgeolekulise eelise vähendaksime nii ka energia
ülekandekulusid. Samas kergendaks taastuvate kütuste suurem osakaal
energiabilansis meil paratamatult kehtima hakkava süsihappegaasi
maksu koormust.
Sellise tehnoloogilise muutusega suudaks praegu Eestis omakapitali ja
rahavoogude toel toime tulla vaid Eesti Energia. Paraku pole hiiglane
annaabi.ee 
