Keskkonnapoliitika ja –juhtimissüsteemid eksamiks
konstrueerimisel lähtub loodusele omistatavatest õigustest ja vajadustest[1]. Looduskesksuse vastand on
inimkesksus. Ökotsentrismiga kattub osaliselt mõiste "biotsentrism", nende eristus on kirjanduses sageli
hägune. Mõned allikad väidavad, et ökotsentrism väärtustab nii elus- kui eluta süsteeme (ökosfääri),
biotsentrism aga eelkõige elussüsteeme (biosfääri) Looduskesksuse rõhutamine on keskkonnapoliitilistes
säästvat arengut põhjendavates aruteludes sageli edukas vahend, sest emotsionaalselt ja sümboli mõttes
on "looduskesksus" mõjuv mõiste.Kõige fundamentaalsemaks lahknevuseks keskkonnakaitse mõtesta-
misel peetakse jätkuvalt inimkesksuse ja looduskesksuse eristamist. Looduskeskne mõtteviis eeldab kõigi
eluvormide väärtustamist, neile omase "sisemise väärtuse" ja elueesmärgi tunnustamist - seega, inimene
annaabi.ee 
