kes üheskoos hõlmavad suurema osa sellest maailmajaost. Liit loodi varsti pärast Teist maailmasõda, et hõlbustada majanduskoostööd, mille taga oli idee, et omavahel kaubandussuhetes olevad riigid muutuvad üksteisest majanduslikult sõltuvaks ning tõenäoliselt püüavad seega konflikte vältida. Üksnes majandusliidust alguse saanud ühendus on tänapäeval muutunud organisatsiooniks, mis hõlmab poliitikavaldkondi arenguabist keskkonnapoliitikani. EL tugineb õigusriigi põhimõttele kogu oma tegevuses lähtub ta lepingutest, mille kõik liikmesriigid on sõlminud vabatahtlikult ja demokraatlikult. Sellised siduvad lepingud määravad ELi eesmärgid paljudes tegevusvaldkondades [1]. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kaheksateist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro [2].
seisukohti. EL ja keskkonnapoliitika - Ennetuspõhimõte - kui võimalik, tuleb keskkonnakahjusid vältida (keskkonnasõbralikud tehnoloogiad). - Vältimispõhimõte - kahjulikke keskkonnamõjusid peab suutma tõkestada saasteallika juures ning mitte laskma neid levida keskkonda. - "Saastaja maksab" põhimõte - Integreerimise põhimõte - "Keskkondliku mõtteviisi integreerimine kõikidesse poliitikavaldkondadesse on esimeseks sammuks holistilise keskkonnapoliitikani jõudmisel ning seega väga oluline keskkonnapoliitika edukuse seisukohalt. "Roheliste" seaduste rakendamisel on vähe mõtet, kui need on vastuolus muude seadustega, näiteks majanduspoliitika seadustega." (Ken Collins) EL ja keskkonnapoliitika - Subsidaarsuse põhimõte - Euroopa Liit peaks aktiviseerima oma tegevust ainult siis, kui tal on võimalik teha midagi paremini kui liikmesriigid. - Säästev areng - põhineb nn. Brundtlandi
Tulemuseks oli 1958. aastal loodud Euroopa Majandusühendus (EMÜ), mille raames tegid esialgu majandusalast koostööd kuus riiki Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg ja Madalmaad. Aja jooksul on loodud tohutusuur ühtne turg, mis areneb edasi, et saavutada oma täielik potentsiaal. Üksnes majandusliidust alguse saanud ühendus on muutunud ühtlasi organisatsiooniks, mis hõlmab kõiki poliitikavaldkondi arenguabist keskkonnapoliitikani. Seda muutust kajastab EMÜ ümbernimetamine Euroopa Liiduks (EL) 1993. aastal. EL on poole sajandi jooksul taganud rahu, stabiilsuse ja heaolu, aidanud kaasa elutaseme tõusule ning võtnud kasutusele ühtse Euroopa valuuta. Tänu piirikontrolli kaotamisele ELi liikmesriikide vahel saavad inimesed vabalt reisida enamusel Euroopa territooriumil. Samuti on teistes riikides elamine ja töötamine muutunud Euroopas palju lihtsamaks. EL tugineb õigusriigi põhimõttele
annaabi.ee 
