Funktsionalism
sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid.
Hakati vältima arhitektuurilisi kaunistusi-senisest rohkem hakkas
kaasa rääkima materjali värv ja faktuur.
Võeti kasutusele uued materjalid:teras, terasbetoon, klaaspinnad
jne. Samuti uued konstruktsioonid: nt rippkonstruktsioon. Kujunesid
uued proportsioonid: peened postid, laiad aknad jne.
Eesti funktsionalism on kuidagi maalähedasem, väiksema
mastaabiga, loodus- ja keskkonnalembesem oma ida ja lääne
suguvendadest. Rõhutatud ei ole niivõrd hoone konstruktiivne
struktuur, kuivõrd ehitise funktsionaalseid gruppe või elemente esile
tõstvad trepikojad, liftisahtid, tornid, rõdud, erkerid, korstnad ja
vitriinid, millede rahulikku kubismi elustavad nii kivi- kui
klaaspindade üksikud kumerused, peenelt proportsioneeritud avad,
stiilne disain.
Funktsionalismi keskustena võib Eestis nimetada