Need on reeglina mittelooduslikud vormid avaral maastikul, mis mingil määral vastanduvad või eralduvad keskkonnast, kuhu nad on rajatud. Nagu paari aasta taguses vastavasisulises uurimustöös täheldati, kipuvad taolised tööd kannatama hüljatuse ja vandalismi all, samamoodi nagu näiteks mahajäetud industriaalhoonetki. Reaalsuses on teosed jällegi saamas looduse osaks, kuigi enamus meist teab ja tunnetab neid fotode järgi, mis on iseloomult muutumatud. (Spaid, 2002). Keskkonnakunst on iseloomult vähem monumentaalne ja skulpturaalne ta keskendub keskkonnale eelkõige kui meediumile, kus eesmärgiks on publiku tähelepanu tõmbamine loodusjõududele endile, selle protsessidele ja iseloomule. Ökoloogilise kunsti teemad käsitlevad selliseid teemasid nagu säästev areng, taastuvenergia, looduslik mitmekesisus jne. Nii-öelda ökokunstnikud ei pruugi sugugi oma teostega muuta kohaliku ökoloogiat . (Spaid, 2002).