2020. 2010). Eesmärk on praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevase põlvkonna huve kahjustamata. Ka see eesmärk ühtib säästva arengu ideega. Keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja sektorite arengustrateegiatesse ning nende arvestamine iga üksiku loodusvara kasutamisel ja kaitsel on säästva arengu ideede üks põhiprintsiipe (Eesti 21. Säästev areng). Loodust tuleb käsitleda kui ühtset tervikut. Kasutatud loodusvarade väärtus, kõik keskkonnakulutused ja keskkonnale tekitatud kahjud toote kogu olelustsükli (tootmise, jaotamise, kasutamise, lõpliku kõrvaldamise) vältel peavad kajastuma toote hinnas. Täna see kahjuks nii ei ole. Kõige tähtsam ülesanne taastuvenergia arengukavas on biomassi ümberstruktueerimine arvestades nii sotsiaalseid, kui ka keskkonnakaitselisi mõjureid (Eesti säästva arengu riiklik strateegia. 2005). Arengukava väljatöötamisel tuleks lähtuda
Keskkonnakaitse ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsesnsust. Keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses põhimõttel, et saastaja/tarbija maksab. Kõigil keskkonna kasutajatel ja kahjustajatel peab lasuma täielik vastutus oma tegevuse eest, ettevõtted peavad tagama oma tegevuse vastavuse keskkonnakaitse nõuetele. Kasutatud loodusvarade väärtus, kõik keskkonnakulutused ja keskkonnale tekitatud kahjud toote kogu olelustsükli. Keskkonnameetmete rakendamine niisugusel poliitilisel ja haldustasandil, kus nad annavad parima tulemuse: Jagatud vastutuse printsiibist lähtudes peavad riik, kohalikud omavalitsused, ettevõtted ja elanikud koostöös lahendama keskkonnaprobleeme vastavalt oma pädevusele. Traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine, tagamaks loodusväärtuste teadvustamist ühiskonna huvides.